Enamesitatud küsimused ja vastused

Miks ei tohi saunakerist ühendada teiste küttekehadega ühte lõõri?

Saunakeriste väljundgaaside temperatuur on üle 400 °C, mille korral nähakse alati ette eraldi lõõr.


Millal peab korstent armeerima?

Korstna ülemist osa on vajalik armeerida alates 1,2-meetrisest kõrgusest üle katusepinna, katusest väljaulatuva osa max soovituslik kõrgus on 3 m. Sama palju kui üle katusepinna, tuleb armeerida jätkuvana ka katusest allapoole. Terves pikkuses armeerimine on tingimata vajalik alates 20 m pikkusel korstnal kuni tema max lubatud kõrguseni 35 m.

 

Miks peab korstnaotsa katma vihmamütsiga?

Vihmamüts kaitseb korstent sademete ja ilmastikukahjustuste eest.

 

Kas plokkide ladumisel tohib kasutada ka tavalist müürisegu?

Tohib ikka, aga Isokerni liimsegu kasutades on võimalik püstitada korsten ühe tööpäeva jooksul.

 

Mitu küttekollet tohib ühte lõõri panna?

Kaks küttekollet võib ühendada ühte suitsulõõri, kui nad paiknevad samal korrusel ja kui mõlema tulekolde küttematerjal on sama. Sellise lahendusega vajavad mõlemad küttekolded oma siibrit (paigaldus tulekolde ja korstna vahele), tulekollete ühenduste vahe peab olema vähemalt 0,6 m ning tulekoldeid ei tohi kasutada üheaegselt. Kütteseadmetele, mille väljundgaaside temperatuur on üle 400°C(saunakerised jms), nähakse alati ette eraldi lõõr.

 

Kas korstna tohib siduda seinaga?

Ei tohi. Et oleks tagatud korstna vertikaalne vaba liikumine temperatuuri mõjul, ei tohi korstnakonstruktsiooni siduda ehitise kandvate konstruktsioonidega.

 

Mis vahe on Isokernil ja RondoPlusil?

Isokern sobib kõikidele puiduküttega kütteseadmetele. RondoPlus on keraamilise sisetoruga ja sobib lisaks puiduküttele ka õli- ja gaasi keskküttekateldele (v.a gaasi kondensatsioonikateldele).


Kui palju peab korsten üle harja olema?

Tuleohutusnõuete kohaselt on reegliks, et korsten ulatuks vähemalt 0,8 m katusepinnast kõrgemale või siis ülespoole mõttelist joont, mis ühendab katuse kõrgeimast kohast 0,8 m kõrgemal asuvat punkti ja räästa püsttasandis katuse kõrgeima koha kõrgusel asuvat punkti.

 

Millise harjaga võib metallkorstent puhastada?

Plastikkiust harjaga.

 

Mis temperatuuriga võib korstent laduda?

Liimsegude kasutamisel normaaltingimustes on nõutav minimaalne (välis)temperatuur+5°C. Juhul, kui paigaldus toimub miinuskraadide juures, tuleb tingimata kasutada tsementsegudele mõeldud külmalisandit. RondoPlus tulekindla keraamilise segu kasutamine alla +5°C pole soovitatav.

 

Kas segudele tohib lisada külmalisandit?

Külmalisandit tohib lisada vaid plokkide liimsegule.

 

Kuidas jõuab tellitud korsten minuni?

Vajadusel transpordime kõik materjalid ja tarvikud koos paigaldusjuhiste ja -joonistega Sinu poolt öeldud aadressile. Kaup saabub Sinuni transpordivahendiga, millel on tagaluuktõstuk, mis tähendab, et selle vastuvõtmiseks peab olema tagatud nii juurdepääs kui ka ettevalmistatud pind. Eriolukorras on võimalik kasutada eritransporti (nt kraanaauto).

 

Peale tellimuse kinnitamist kulub kauba pakkimiseks laos 2 päeva, millele lisandub veel 2 päeva transpordifirma poolt kauba kohaleveoks.

Transpordi hinnakiri

 

Mida tähendab CE märgistust ehitustoodetel? Mida need numbrid korstna puhul täpselt tähendavad?

EN 1443 Standard määratleb korstnate tähistussüsteemi, milles arvestatakse kütteseadme ja korstna vahelisi kombinatsioone. Seega peaks toote valiku tegemine olema neile tunduvalt lihtsam, kes oskavad märgistust lugeda. Märgistuses on kütteseadme, küttematerjali ja korstna vaheline seos juba ära toodud.

Loe lähemalt CE märgistuse kohta:

eesti keeles
vene keeles

Metallkorstende CE märgistuse kohta loe siit.

 

Miks eelistada moodulkorstent?

Loe lähemalt moodulkorstna eelistest telliskorstna ees siit.

Korstna puhastamine

Enne iga kütteperioodi algust tuleks üle kontrollida oma kütteseadmed: ahjud, pliidid, kaminad, korstnad ja katlad. Viimaste aastate külmad talved on näidanud, et hooldamata kütteseadmetest alguse saanud tulekahjud on aina sagenenud. Seetõttu ei tasu korstnapühkija kutsumisega viimase hetkeni viivitada!

Korstnapühkija käest tasuks peale korstna pühkimise küsida ka muud hüva nõu. Näiteks seda, kas korstnasse on tekkinud pragusid, kui kulunud on vuugid, kas äkki on toimunud tahmapõleng, jms. Kõik see on väärt info, mis aitab teil otsustada korstna ja kütteseadme renoveerimise või uuendamise vajaduse üle.

Tõsiselt tasuks võtta ka korstnapühkija nõuandeid õigeks kütmiseks. Tõsi on see, et tänapäeva inimesed tahavad kaminas põletada prügi ning kütta „ökonoomsemalt“ ehk poolkinnise siibriga. See on aga korstna surm, kuna vale küttematerjal ning vähene õhu juurdevool on põhilised korstna pigitumise põhjustajad.

Alates 1.septembrist 2010 jõustus Tuleohutuse seadus, kus üks peamine muudatus puudutab eramajaomanikke:

§ 11. Ahju, kamina ja pliidi ning korstna ja ühenduslõõri puhastamine

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul peab üks kord viie aasta jooksul ahju, kaminat või pliiti ning nende korstnat ja ühenduslõõri puhastama korstnapühkija kutsetunnistusega isik, kes väljastab küttesüsteemi tehnilise seisukorra ning ohutuse kohta korstnapühkimise akti.


Soovitame kõigil tutvuda uue Tuleohutusseadusega elektroonilises Riigi Teatajas.

Korstnapühkijate kontaktid ning muud kasulikku lugemist õige kütmise kohta leiate Korstnapühkijate Koja lehelt www.korsten.ee

Tuleohutusalane info on kättesaadav ka Päästeameti kodulehel www.rescue.ee

 

Korstnahoolduse meelespea

  • Kütteseadme hooldamise käigus tasub alati puhastada ka korsten.
  • Aastaringse puiduga kütmise korral tuleb kütteseadmeid ja lõõre puhastada kaks korda, hooajaliselt kasutatavaid üks kord kütteperioodi jooksul. Gaasi- ja õlikütteseadmeid vähemalt üks kord aastas.
  • Oma kütteseadme kontrollimisel jälgi, ega kuskilt suitsu sisse ei aja ning et lõõrides, pliitides, soemüürides, ahjudes ega korstendes ei oleks pragusid.
  • Samuti tuleb kontrollida ega korsten pole pigitunud ja tahmaluugid oleks kindlalt kinni.
  • Ahju peaks kütma kvaliteetse halupuuga. Kui aga küttekoldesse visatakse halva kvaliteediga küttematerjale (okaspuu, niiske küttematerjal, jne), siis tuleks ka küttekeha tihedamini hooldada.
  • Kütmise ajal hoia siiber alati lahti. Poolkinnise siibriga kütmine ei ole efektiivsem, hoopis tekitab korstnasse rohkem pigi.
  • Kasuta kvalifitseeritud korstnapühkija teenust. Peale töö teostamist küsi korstnapühkijalt akti, millele mõlemad pooled alla kirjutavad. Aktil on kirjas tehtud tööd ning korstnapühkija kutsetunnistuse number.  Kutsetunnistustega korstnapühkijad leiate Kutsekoja veebilehelt.

 

Korstnapühkijate kontaktid ning muud kasulikku lugemist õige kütmise kohta leiate Korstnapühkijate Koja lehelt www.korsten.ee

Tuleohutusalane info on kättesaadav ka Päästeameti kodulehel www.rescue.ee

Moodulkorsten on tark ja säästlik valik!

Ehitusmaterjalide tööstuses on viimase 10-20 aastaga tehtud suuri edusamme uute materjalide ja tehnoloogiate väljatöötamisel. Piisab, kui meelde tuletada, milliseid fassaadi- või katusekattematerjale kasutasime 30 aastat tagasi - siis kui käis aktiivne suvilate „hoogtööehitus“ linnaäärsetesse piirkondadesse. Nüüd ei kujuta meist enam keegi ette elu ilma pakettakende või põrandakütteta.

Võrreldes oma vanaisadega, ehitame meie oma maju täiesti teistmoodi materjalidest. Tänu sellele on tänapäeva majad üldiselt soojapidavamad. Seetõttu on muutnud ka meie kütmisharjumused. Me kütame harvem, tihtilugu isegi mitte iga päev. Ei saa salata, et ka kütmisoskused ja –tarkus on kaduma läinud või muutunud. Kuiva puu asemel topime oma uude kaminasse ei-tea-kuidas-kuivanud halgu. Halvemal juhul arvame, et kaminas kõlbab põletamiseks iga asi, mis tuld võtab.

Totaalse tehnoloogilise uuenduse on läbi teinud ka kõik kütteseadmed – eesmärgiks ikka efektiivsus! Ökonoomsed tahkeküttekatlad, gaasi- ja õlikatlad, pelletkatlad - valik on väga lai ning läheb aastatega üha paremaks.

Miks aga on siiani visalt levinud arvamus,et kõigi nende uuenduste taustal saab kõige parema korstna ikkagi ehitada vaid telliskivist? Siinkohal toome ära mõned aspektid, mis kinnitavad moodulkorstna eeliseid ning sobivust tänapäevaste ehitusnormidega.

 

Moodulkorsten sobib kaasaegsetele kütteseadmetele paremini. Viimasel ajal tuleb üha rohkem ette olukordi, kus lisaks ahjule ja/või pliidile paigaldatakse majapidamisse ka keskküttekatel. Sellisele uuele kütteseadmele aga telliskorsten vastu ei pea, seda eelkõige just happelise kondensaatvee pärast, mis katelde kasutamisel tekib. Kondensaatvesi söövitab tellised läbi isegi 2-3 aastaga! Moodulkorstna sisetorud on tehtud aga happekindlast keraamikast või roostevabast terasest.

 

Moodulkorstna ümar sisetoru tagab parema tõmbe kui kandiline korsten. Seda eelkõige seetõttu, et tänapäevaste moodulkorstnate sisetorud on tehtud materjalist, mis soojeneb kiiresti ja seetõttu on korstna tõmme alati parem kui telliskorstnal. Samuti on moodulkorstnate sisepinnad siledamad kui ükskõik kui hästi laotud telliskorstnatel (vuugid!). See aga tähendab, et korsten ei tahmu nii kiiresti ning selle puhastamine on lihtsam ja kergem. Võrreldes telliskorstna neljakandilise lõõriga töötab moodulkorstna ümar ristlõige praktiliselt ilma igasuguse takistuseta

 

Moodulkorsten on tuleohutum. Schiedeli moodulkorstnad on valmistatud materjalidest, mille tuleohtlikkus ümbritsevale on viidud miinimumini. Kõik need korstnad on testitud ekstreemsetes tingimustes ning omavad vastavat CE-märgistust. Tänu siledale sisepinnale ei kleepu sinna nii palju pigi ning seetõttu on ka tahmapõlengu oht korstnas väiksem. Muide, tasub meeles pidada, et tahmapõlengu ajal kerkib temperatuur korstnas isegi kuni 1100-kraadini! Kui tahmapõleng tekitab telliskorstnale läbivad praod, siis moodulkorstna puhul seda ohtu pole või on kahjustused minimaalsed.

 

Moodulkorsten on kergema kaaluga ja seda on lihtne paigaldada. Telliskorstna ehitamisel peab alati tegema korraliku alusvundamendi,et tagada korstna stabiilsus ja ohutus. Tänu moodulkorstna umbes 2,5 korda kergemale kaalule, saab mõnevõrra kokku hoida alusvundamendi maksumusest. Samuti on moodulkorstent võimalik paindlikumalt paigutada hoone sees. Schiedeli tootevalikus on korstnaid, mille püstitamisega saab iga meistrimees ka ise hakkama. Seda tänu standardsetele elementidele, mis on juba tehases toodetud tervikliku süsteemina. Telliskorstna kvaliteet sõltub aga suuresti korstna ehitajast, kelle oskusi on eelnevalt keeruline hinnata.

 

Moodulkorsten on targa ja säästliku mõtteviisiga inimese valik: efektiivne, pika elueaga ja turvaline!